Ilmumise aasta: 2024
Originaali tiitel: Siris äventyr – Kejsarens skatt
Autorid: Patric Nyström ja Per Demervall
Stevali Barn, 2020
Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Toimetanud Eva Velsker
On kevad ja viikingid asutavad end sõitma Miklagårdi. Aga Siri ei tohi kaasa minna! Tema pealikust isa ütleb, et ta on liiga väike. Ja pealegi tüdruk! Kui isa arvas, et see Sirit peatab, siis ta eksis. Siri peidab end laevale ära.
Laeval on ka salapärane karp, mis tuleb üle anda keisrile endale. Kurikaelad Ivar ja Grym ihuvad aga karbile hammast ja Siri peab selle kaitsmiseks kasutusele võtma kogu oma julguse ja nutikuse. Õnneks tuleb talle appi Zack, poiss, kellega ta Miklagårdis kohtub. Aga kes see poiss õieti on?
Viikingitest
“Siri seikluste” esimeses raamatus seilavad viikingid kodusest Skandinaaviast kaugele lõunasse. Linna, mille kohta selle raamatu tegelased ise kasutavad nime Miklagård, kuid mille kohta mujal öeldi Konstantinoopol (nüüdne Istanbul). Teed, mida Siri ja tema kaaslased Skandinaaviast Miklagårdi jõudmiseks kasutasid, kutsuti Idateeks. Selle pika ja ohtliku tee peamine haru kulges piki Eesti põhjarannikut, kuid Eestit läbisid või siit möödusid tee teisedki harud.
Näiteks kasutati Eesti suuremate saarte ja mandri vahel laiuvat Väinamerd. Väinamere juurest liiguti edasi ka jõgesid mööda läbi tänapäeva Eesti alade. Lisaks võidi Saaremaast lõuna pool suunduda läbi Kura kurgu ja Liivi lahe nüüd Läti aladel asuvasse Väina ehk Daugava jõkke.
Olulist rolli mängis sel teekonnal ka praegune Salme jõgi, mis tol ajal oli väin Saaremaa ja Sõrve vahel. Just Saaremaalt Salme külast leiti aastatel 2008-2010 kuulsad 8. sajandi keskpaigast pärinevad Salme laevmatused. Need kogu Euroopas olulised viikingite laevmatused muutsid ajaloolaste arusaama viikingiaja algusest, nihutades seda aastakümnete võrra varasemaks.