Ilmumise aasta: 2026
Originaali tiitel: Lívfrøðiliga samansetingin í einum dropa av havvatni minnir um blóðið í mínum æðrum
Verksmiðjan, 2023
Fääri keelest tõlkinud Andry Arro
Toimetanud Eva Velsker
Mis on kalade filosoofia? Kas puud nägid ka meid, kui me olime lapsed? Kas seened hoolivad meist? Siin kohtuvad kõikmõeldavad elusolendid ümber mere kui elemendi, ümber vee, algallika, ja ümber surma. Eksistentsi kaduvus on kootud lainete, mere ja elu ning surma kosmilisse tervikusse, kus uuritakse inimese suhet maailmaga, merd meis endis ja inimkonna suhet veega. Need on mitteantropotsentrilised luuletused.
Raamat tiirleb ümber surma, täpsemalt ümber minategelase isa surma. Kuidas tajume me elu pärast surma, nähtuna läbi kaotuse ja armastuse, puutudes kokku invasiivsete lindude, putukate, bakterite, seente ja viirustega? Mis on ühenduseks meie ja meie jaoks nähtamatu vahel? Teos pigem esitab küsimusi, kui pakub vastuseid.
Mida saame me õppida mikroskoopilistelt asjadelt, loomade elust ruutmeetrisuuruses külmunud murulapis või väikesel rannaribal pärast tormi Põhja-Atlandil? See on lüüriline jalutuskäik tähelepanuta jäetud ja haavatavate eluvormide seas, kus merd peegeldatakse kõiges – nii kujuteldamatult väikeses kui ka kosmilises tervikus, kus kõik algab ja lõppeb meres.
Aastal 2024 oli autor antud luulekoguga nomineeritud Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale.
Autorist
Kim Simonsen (sündinud 1970) on fääri kirjanik, kirjastaja, kuraator ja akadeemik. Aastal 2014 pälvis ta Fääri saarte kirjandusauhinna ja oli 2024. aastal nomineeritud Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale. Lisaks eesti keelele on tema luulet tõlgitud taani, inglise, makedoonia, itaalia, ungari ja hiina keelde.
